Tunne
Kust küll tuleb rõõm? Kust tuleb armastus? Kust tuleb viha? Kust küll tulevad emotsioonid, sinu ja minu, inimese ja looma, olemuse ja iseenese lahku rebinud, kuid ka kokku toonud ja purustanud, kaunistanud, rüvetanud tunded? Oo, iseenene! Mis jääb, kui sina jääda ei saa? Mis jääb, kui sina lahkud? Kas tühjus või täiuslikkus? Kas vabanen iseenese püüetest olla midagi enamat või midagi vähemat, kas vabanen püüetest või jään vangistatuks, suutmata vaadata ette või taha? Oo, iseenene, kas ma üldse oleks? Kas Sinuta olemus eksisteeriks või täituks millegi muuga? Kas olemus saab olla iseeneseta? Kas iseenene asenduks teisega? Oo, iseenene! Oo, olemus! Ma ju jooksen. Oo, olemus, kas ka Sina jooksed? Oo, iseenene, kas jääd pidama või jooksed tervikuna edasi? Kas tee saab kunagi läbi? Kas ma suren? Kas ma haihtun, jättes maha mitte miskit? Või haihtudes elan edasi, olles kõigest eemal, kuid samal ajal kõige sees? Iseenene kaob, kuid olemus mitte. Oo, olemus, kas pakuksid kõigele tuge?