Iseenene
Kui hakkan kirjutama siis pole teema veel seatud, seega pole see üldsegi nii tähtis kui kirjutamine ise. Sõnad ketravad aegapikku kauni mõttelõnga millega koon oma kujutlusse kauneid nägemusi tähistaevast ning kosmosest, mis meie ümber, meie sees ja meie seas voolab. Pehme lõng, mis mind niivõrd köidab, võib järsku aga muutuda karedaks ja ebameeldivaks ning koguni katkeda, kui sellega ülekohtuselt ümber käia! Mõttelõnga tasub seetõttu luua ettevaatlikult, lausa hellalt, sest kui juhtud seda üle pingutama, viid ennast hullumiseni muredesse ning mõtted ei ole loodud murede tekitamiseks, vaid nende lahendamiseks. Kahjuks on meil aga õnnetu harjumus selle asemel muresid mõttelõnga pingutades hoopis juurde tekitada. Võib ka öelda, et sedaviisi maksab lõng meile kätte tema hooletu sikutamise ja tirimise eest. Kui aga kedrata pehmelt ja armastavalt, vastab too sulle samamoodi ja ei tee sulle iialgi liiga. Nõnda oled ka sina võimeline ketrama mõttelõngast lausa maailmu ning sööstma vaid sell