Tunne

Kust küll tuleb rõõm? Kust tuleb armastus? Kust tuleb viha? Kust küll tulevad emotsioonid, sinu ja minu, inimese ja looma, olemuse ja iseenese lahku rebinud, kuid ka kokku toonud ja purustanud, kaunistanud, rüvetanud tunded?

Oo, iseenene! Mis jääb, kui sina jääda ei saa? Mis jääb, kui sina lahkud? Kas tühjus või täiuslikkus? Kas vabanen iseenese püüetest olla midagi enamat või midagi vähemat, kas vabanen püüetest või jään vangistatuks, suutmata vaadata ette või taha? Oo, iseenene, kas ma üldse oleks? Kas Sinuta olemus eksisteeriks või täituks millegi muuga? Kas olemus saab olla iseeneseta? Kas iseenene asenduks teisega?

Oo, iseenene! Oo, olemus! Ma ju jooksen. Oo, olemus, kas ka Sina jooksed? Oo, iseenene, kas jääd pidama või jooksed tervikuna edasi? Kas tee saab kunagi läbi? Kas ma suren? Kas ma haihtun, jättes maha mitte miskit? Või haihtudes elan edasi, olles kõigest eemal, kuid samal ajal kõige sees? Iseenene kaob, kuid olemus mitte. Oo, olemus, kas pakuksid kõigele tuge? Oo, olemus. Oo, iseenene..

Kas see on läbi, või alles algab?

Miks ma tunnen? Oo, iseenene! Miks ma ei saa sind haihtuma sundida? Oo, iseenene, miks sa ei kao kui upun? Oo, iseenene, miks oled, siis, kui tahan mitte olla? Miks oled, kui vajan tühjust, liikumatust, tuimust? Miks lased kõigel kõike katta? Miks uputust ei lõpeta ja vaikust ei too?'

Vaid tühjus kaotab uppumise; vaid emotsioonideta, tunneteta oled rahus. Kas rahu tähendab ka vabadust? Oo, iseenene, kas tunneteta haaraksid aja, maa, õhu, olemuse mered mind endasse, vangistades mind igavesti? Või laseb see mul elada, kartmata kaotust, hoolimata.. Armastamata, rõõmustamata? On see hea? On see halb? Oo, iseenene, on see siiski elamine? Sest tühjana ei ole mul tahet, tundeid ega rõõmu. Tühjus ei ole hea, tühjus on vaid tühi.