Segadus

 Pimedusse Uppumine


Kui maailm mu ümber tundub nii pime 

ja südames tunnen end kolesti süngelt

Kui tulevik näib mul tohutult kõle 

ja minevik lohutust tõesti ei paku


Kui tunnen, et upun ja päästjat ei ole 

ja õieti loota ma enam ei oska

Kui paat andis alla ja mina koos temaga

süüdi jääb ainult mu südame raskus


Sest mida ma päästan ja kuidas ma päästan

kui minus on auk, mis vett laseb sisse

ja augule lappigi peale ei mahu


Hingesegadus ja Meeleheide


Mu olemus vähkreb ja rahu ta ei saa

Mu hinges on tärganud meeletu segadus

Mida küll heidan, kui meeli ei saa

Ja kõik mis tahan on nutta või karjuda


Kui süü lasub hingele, tahan ma langeda

Ja võtta end koletu südame küüsist

Kui kordki veel päriselt keegi saaks aru

Et tõusmiseks jaksu mul pikalt ei ole


Kui tuul mind ajaks ja vesi mind võtaks

Mu hing ei upuks vaid vabaks ta pääseks


2020













Comments

Popular posts from this blog

Luuletused

Kuu