Segadus
Pimedusse Uppumine
Kui maailm mu ümber tundub nii pime
ja südames tunnen end kolesti süngelt
Kui tulevik näib mul tohutult kõle
ja minevik lohutust tõesti ei paku
Kui tunnen, et upun ja päästjat ei ole
ja õieti loota ma enam ei oska
Kui paat andis alla ja mina koos temaga
süüdi jääb ainult mu südame raskus
Sest mida ma päästan ja kuidas ma päästan
kui minus on auk, mis vett laseb sisse
ja augule lappigi peale ei mahu
Hingesegadus ja Meeleheide
Mu olemus vähkreb ja rahu ta ei saa
Mu hinges on tärganud meeletu segadus
Mida küll heidan, kui meeli ei saa
Ja kõik mis tahan on nutta või karjuda
Kui süü lasub hingele, tahan ma langeda
Ja võtta end koletu südame küüsist
Kui kordki veel päriselt keegi saaks aru
Et tõusmiseks jaksu mul pikalt ei ole
Kui tuul mind ajaks ja vesi mind võtaks
Mu hing ei upuks vaid vabaks ta pääseks
Comments
Post a Comment