Vabadus

Vabadust saab manipuleerida. Seda saab ära võtta ja taastada, seda saab võltsida. See ei saa koguaeg olemas olla, kuid see tuleb alati mingil kujul tagasi. Armastus vabaduse vastu on petlik, inimesed usuvad sellesse, unustades tõe. Kui vabadust peale surutakse, siis see ei ole enam vabadus. Illusiooni taga on karm tõde, kuid see jääb tähelepanuta, sest vabadus on ju palju toredam kui valusale tõele näkku vaatamine, kas pole nii?

Me eelistame elada rahus, olgu see siis petlik või mitte. Palju parem on elada mugavat elu ja armastada vabadust, kui tunnistada tõde. Me oleme kinni jäänud, probleeme tunnistamata. See ei vii edasi, vaid viib tagasi. Ideaalne ühiskond peatub, sest pole enam midagi mille poole pürgida. Vead lasevad meil tuleviku poole söösta, sest siis on meil midagi, mis vajab muutmist.

Täielik vabadus on ideaal, milles oleme paigal, sest sellest edasi ei saa (ega taheta) edasi liikuda. Võltsis vabaduses inimesed on harjunud mugavusega ja neil pole tahet märgata pettust. Vabaduse armastamine on neile, kes ei näe reaalsust. Ka armastus pole vabadus, see vangistab su, kuid selles peitub ilu. Täielik vabadus on igav ja ülehinnatud, selles ei ole sügavust. Sügavus peitub mujal. Vabaduse armastamises peitub vaid iroonia. Sa armastad midagi, mis su meele vangistab, kuid samas, seda armastus teebki.

Vabadus on proletariaadi unistus ja selleks see jääbki kui ta unistust maha ei jäta. Müstilisus ja teadmatu otsimine on kaunis, selles on sügavus ja ilu.

Metsas peitub sügavus ja seletamatu tunne. Eestlase jaoks on see müstiline pelgupaik, selles on nostalgia ja müstilisus. "Mine metsa." Lähengi ja väga hea meelega.

Metsas unustan ma maailma ja astun lummatult edasi, hing leidnud miski, milles tunnen, et kuulun. Otsin pehme künka ja heidan samblale, puude vahelt tähtedesse vaadates.

Olen kodus.

2017